La fe mueve a los antorchistas | Oksaj óole’ ku péeksik áantorchistao’ob

Por Jimena Montiel

Ilustración de Luis Cruces Gómez

Traducción de Sasil Sánchez

Llegó un amigo y me dijo: tranquila, lo vas a lograr. Eso en realidad sí me tranquilizó mucho. Un día antes del recorrido de los antorchistas, fuimos a la casa del coordinador más o menos a las diez de la noche. Empezamos a llenar las bolsitas de agua y terminamos hasta la madrugada, tardísimo. Y lo peor de todo era que teníamos que irnos a las cuatro de la mañana para pelar las naranjas.

La primera vez que vi a los antorchistas fue en la iglesia de Cordemex. Llegaron alegres y gritando, cantando con mucha emoción. Eso me motivó a querer entrar. Yo pensaba en lo grande que era su fe para llegar hasta ese punto. Había gente que desde días antes viajaba a la Ciudad de México, algunos podrían creer que es una tontería o que es imposible pero cuando vives rodeado de gente que ama hacer estas cosas nada te da pena ni es imposible.

Me tocó vivir la antorcha como toda antorcha empieza: con entrenamientos. Cuando empecé no conocía a nadie porque soy de la Ciudad de México. Obviamente, me tocaba socializar. Me agradaba llegar e iniciar con una oración, calentar y trotar, hacer porras. Yo la verdad, me decía que no iba a poder y al finalizar los entrenamientos hacía mi petición para que Dios me diera fuerza.

Ese día, después de pelar naranjas, dieron las once y todo lo que había esperado estaba por comenzar: mi fe y mi emoción fueron tan grandes que no me cansé en ningún momento. Lo único que quería era lograr mi promesa. Fue cansado pero me mantuve firme y continué. Ya llegando la gente nos aplaudía y nos decían: ¡sí se pudo! Llegamos gritando: ¡viva María! No me importó quedar sin garganta, había cumplido mi promesa. 

Me gustaría que más chavos se animaran y no les diera pena o miedo experimentar o atreverse a tener esta experiencia. A muchos les da vergüenza gritar el nombre de María o de Dios porque han sido burlados. 

Así como la fe mueve montañas, también mueve a los antorchistas.

***

Uti’al Jimena Montiel

K’uch juntúul in éetajile’ ka’aj tu ya’alajten: Jets’ a wóol, yaan a béeytali’. U jaajile’ ka’aj tu ya’alajten le je’elo’, jéets’ in wóol. Jump’éel k’iin u bin ti’al ka káajak u yáalkabil áantorchiistao’obe’ bino’on tu yotoch máax jo’olbesik múuch’il áalkab, óoli’ laas 10 áak’ab. Káaj k chupik ja’ ti’al u yu’uk’ul, ts’o’ok u jach yáak’abtal ka’aj ts’o’oko’on, jach áak’abchajto’on. Ts’o’okole’ u jach k’aasile’, tumen k’a’abéet k bin tuka’atéen laas 4 ti’al k súusik x chiinao’ob.  

Yáax juntéen ka’aj tin wilaj áantorchista’obe’ ti’ yano’ob tu najil k’uj Cordemex. Kóojo’ob ich ki’imak óolal yéetel awatilo’ob, táan u k’aayo’ob ich ki’iki’ óolal. Le je’el túuno’ tu beetaj in wóotik okol xani’. Tene’ káaj in jach tukultik beyka’aj nojochil ba’ax ku oksaj óoltiko’ob ti’al ka u beeto’ob ba’al je’el bix le je’elo’. Yaan máako’obe’ ku bino’ob tak Ciudad de México, ts’o’okole’ yaan xan máax je’el u tukultike’ chéen mina’an u beelal ba’ax ku beeta’al wa mix táan u páajtal, ba’ale’ wa bak’pachta’anech tumen máaxo’ob jach uts tu yich u beetiko’ob ba’alo’ob je’el bix le je’ela’, mix ba’al beetik a sublaktal wa a tukultik ma’atáan u béeytal u beeta’ali’. 

Káaj in táakpajal ich áantorcha je’el bix u káajal tuláakal áantorchao’ob: ikil u bin in ka’ansik a wíinkilal ti’al u beetik ba’al. Ka’aj káajene’ mix máak in k’ajóol tumen tene’ ti’ síijen Ciudad de México. Ja’alil túuno’, k’a’abéet u bin in k’ajóoltik máak. Uts tin wich u yantal in payal chi’ le ken k’uchuken, beyxan u bin in waajsik in wíinkilal, u káajal in wáalkab yéetel in ki’iki’ t’aan ti’al in líik’saj óol. U jaajil tene’, kin tukultik ma’ táan in béeytali’, le beetik ka’aj ts’o’ok in beetik éentrenamientoe’ tin k’áat óoltaj ti’ Yuum K’uj ka’aj u ts’áaj in muuk’ ti’al in béeyatli’.  

Le k’iin je’elo’, ka’aj ts’o’ok u súusa’al x chiinao’obe’, tu chukaj laas 11, ts’o’okole’ jach ta’aytak u káajal tuláakal ba’ax úuch káajak in pa’atik: in alab óol yéetel in ki’imak óolale’ tajan ya’ab, le beetike’ ma’ ka’anen mix junsúutuki’. Chéen ba’ax in k’áate’ ka béeyak in ts’o’oksik ba’ax tin wa’alaj yaan in beetik. Jach ka’anen, ba’ale’ tin ts’áaj in wóol tak ka’aj tin ts’o’oksaj. Ka’aj k’ucho’one’ táan k papaxk’a’abtal tumen kaaj ka’alikil u ya’alal to’on: ¡béeychajij! Ka’aj k’ucho’one’ táan k awatik ¡Kuxa’an María! Ba’ax in k’áat ti’ wa ma’aschaj in kaal, tene’ tin béeykunsaj mokt’aan tin wa’alaj ken in beetej. 

In k’áate’ ka yanak uláak’ táankelemo’ob ka u yóotob u beeto’ob, ka luk’ukti’ob u sublakilo’ob wa u saajkil u beetiko’ob túumben ba’al ti’al u yilko’ob bix u yúuchil ba’al ti’ le je’ela’. Ya’ab ti’ leti’obe’ ku sublaktal u yawtiko’ob u k’aaba’ María wa Dios tumen yáax p’a’astano’ob.  

Je’el bix oksaj óol péeksik wiitso’obe’, beyxan u péeksik áantorchistao’ob.

Other Articles

spot_img
spot_imgspot_img